| Laupäeval avati Saaremaal Peederga külas kunagine Laugu metsavahikordon ja näitus metsavahtide tööst ja elust. |
|
| |
| Metsavahi ametikoht kaotati riigimetsas 1997. aastast. 2003 sai Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Sagadi metsamuuseumil valmis näitus “Metsavahi amet läbi kolme sajandi”. |
|
| |
| Eelmisel aastal oli näitus üleval Aegviidu loodusmajas, nüüd pani metsamuuseum selle üles Saaremaal avatud Laugu metsavahikordonisse. |
|
| |
| “Oleme üritanud metsavahiametit kirjeldada kolmes ajajärgus: tsaariajal, Eesti Vabariigi ajal ja Nõukogude perioodil, kuni selle ameti lõpuni,” rääkis näituse üles pannud Sagadi metsamuuseumi projektijuht Krista Keedus. |
|
| |
| Lisaks stendidele, kus kirjas ajalugu koos pildimaterjaliga, on näha ka metsavahtide tööriistad alates metsaistutusvahenditest nagu labidad ja kiilud ning lõpetades kirveste-saagide ja klupedega. Väljas on ka metsavahi põhilised liikumisvahendid XX sajandil – jalgratas ja suusad ning nõukogudeaegsed metsatööde sotsialistliku võistluse vimplid ja rändlipp. | | 
Sagadi metsamuuseumi koostatud näitust “Metsavahi amet läbi kolme sajandi” tutvustas Sagadi loodusretkejuht Peeter Hussar.
|
|
| |
| Esimesena kaotati metsavahid 1980ndate lõpul kolhoosi-sovhoosimaadel seoses talumaade tagastamisega. Eesti viimane metsavaht töötas aga Tihemetsa tehnikumis veel aastal 2001. |
|
| |
| “Majanduslikus mõttes oli metsavahtide kaotamine ehk põhjendatud, kuid meie maailmapildi jaoks oli see suhteliselt ränk löök,” ütles Sagadi loodusretkejuht Peeter Hussar. “Metsavahiamet oli mitte elukutse, vaid elulaad,” sõnas Hussar. |
|
| |
|
| |
| Vanasti kaasnes metsavahi ametikohaga ka ametikorter ning üks põhjus, miks ametit põlvest põlve edasi anti, oli ka see, et taheti oma kodu säilitada, rääkis Keedus. |
|
| |
| Kui metsavahi ametikohad 1997. aastal riigimetsas kaotati, erastati enamik metsavahielamuid-kordoneid metsavahtidele. Üks vähestest erastamata jäänud kordonitest oligi Laugu kordon, mille päästsid lõplikust lagunemisest RMK Saaremaa puhkeala töötajad. |
|
| |
| Laugu, algul küll Peederga metsavahikordoni eluhoone, on Saaremaal üks vanemaid. Rehielamu esimene osa sai valmis 1850. aastal, praegu veel on näha puupunnidega kinnitatud põrandalauad, sest naelu tollal ei tuntud. Andmed kordoni paiknemisest selles majas pärinevad 1890ndatest. |
|
| |
| Karjalasma metskond, mille alla Laugu kordon kuulus, on Keeduse sõnul aga Eesti vanimaid metskondi, esimesed teated pärinevad aastast 1782. Pärast Teist maailmasõda, 1950ndail, kui Karjalasma metskonnast mitu metskonda moodustati, läks Laugu kordon Leisi metskonna alla. Praegu on Saaremaal ainult kaks metskonda – Kuressaare ja Kihelkonna. |
|
| |
| Viimane Laugu kordonis elanud metsavaht oli Eimar Aus, kellelt 1974. aastal võttis ameti üle kõrvaltalus praegugi elav ja pensionipõlve pidav Lembit Püüa. |
|
| |
|
| |
| Uuele elule äratatud Laugu metsavahitalus hakatakse RMK Saaremaa puhkeala juhataja Anu Metsniidu sõnul korraldama metsandusega seotud üritusi, teemapäevi, näitusi. |
|
| |
| Juba päev enne avamist tõi Leisi keskkooli õpilased näitust vaatama ja metsamatkale Leisi valla piirkondlik metsandusspetsialist Ants Tiks, kes on pidanud nii Karjalasma metskonna kui ka Karja sovhoosi metsaülema ja Leisi metskonna abimetsniku ametit. |
|
| |
| “Tiks ongi nüüd nagu Leisi valla metsavaht,” sõnas Metsniit. |
|
| |
| Ka Keeduse sõnul läks metsavahi peamine ametikohustus – metsa valvamine – metsnikele suuresti üle juba enne metsavahtide koondamist. “Ma usun, et riigimetsas jõuavad metsnikud küll valvata,” rääkis ka Tiks. Ega metsavahtide töögi olnud Tiksi sõnul ainult valvamine, enamiku ajast võttis ikka hooldusraie ja metsaistutustöö. |
|
| |
| Laupäeval istutati Laugul kuusehekki ja talu õuele pärnasid, õpiti pajupilli meisterdama ja korvi punuma. Kevadise metsa ravimtaimedest rääkis RMK Mustjala Looduskeskuse retkejuht Erika Salundi, riigimetsade majandamisest metsaajaloolane Toivo Meikar. Käidi ka metsaõpperetkel. |
|
| |
| Metsavahimaja avamisel osalesid Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu esimees Andres Onemar ja peadirektor Ülo Villup ning Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsler Olav Etverk. |
|
| |
| Lisaks Laugu kordonile on endised metsavahikohad avalikus kasutuses veel Räpina–Värska puhkealal (Praali metsamaja) ja Haanja–Karula puhkealal Aheru järve ääres (Oore metsaonn). |
|
